Tutvustus

Konguta Kool on Elva vallas asuv munitsipaalkool ja koolieelne lasteasutus, mis tegutseb aadressil Annikoru küla, Elva vald, Tartu maakond.

Kool pakub haridust ja hoidu lastele alates lapse 1,6 aastaseks saamisest  kuni põhikooli 6. klassini. Õppetöö toimub eesti keeles ning õppevorm on statsionaarne. Kool jaguneb struktuurselt lasteaia osaks ja põhikooli osaks, kusjuures põhikoolis õpetatakse lapsi kahes astmes: 1.–3. klass ja 4.–6. klass. Vajadusel moodustatakse liit- ja väikeklasse ning pakutakse tugiteenuseid. 

2024/2025 õppeaastal õpib koolis 70 õpilast ja lasteaias käib 57 mudilast. 

  •  1.klassis 13 õpilast
  •  2.klassis 13 õpilast
  •  3.klassis 10 õpilast
  •  4.klassis 11 õpilast
  •  5.klassis 13 õpilast
  •  6.klassis 10 õpilast
  •  Lasteaiarühmas „Mõmmikud“ käib 13 last
  •  Lasteaiarühmas „Mesimummid“ käib 16 last
  •  Lasteaiarühmas “Teokesed” käib 11 last
  • Lasteaiarühmas “Sipelgad” käib 17 last
 

Konguta Kool on Eesti Vabariigi minimudel, sest meil on olemas:

PRESIDENT
Õpilasesinduse juht toimib kooli presidendina 2024/2025õ.a-st täidab õpilasesinduse presidendi rolli Kaisa Eismel, 5. klassist  

HÜMN
Konguta koolilaul valmis koostöös õpilaste, vanemate ja õpetajatega

PARLAMENT
Selle moodustavad demokraatlikult valitud õpilased 4.-6.klassist

HÄÄLEKANDJA
Õpilaste poolt väljaantav ajaleht

AURAHAD
jt. tunnustusmedalid. Määratud tähtaegadel antakse välja Arengupreemia, Kohusetunde preemia, Koosmeele preemia, Vikerkaare preemia, Väärtuskasvatuse preemiad jne.

HARIDUSFILOSOOFIAST KONGUTAS

Meie töö keskpunktiks on laps ja kõike koolis tehtavat võib iseloomustada lapsekesksusega. Me väärtustame last, tema arengut ja püüdleme tulevikus edukalt toimetuleva kodaniku kasvatamise poole. Pedagoogiline kontseptsioon lähtub ideest: kõigele, mida laps vajab tulevikus, tuleb täna panna alus meil, tihedas koostöös perekonna ja kogukonnaga.


Kooli vapiloomaks on viinamäetigu- tarkus tuleb tasapisi!

Konguta Kooli märksõnadeks on MÄRKA, MÕJUTA, MUUDA


Me soovime, et meie lapsed oskaksid märgata enda kõrval ka teisi: nõrgemaid, erinevaid, teistsuguseid. Et nad õpiksid aru saama, et tulevikus tuleb neil elada teisiarvestavas maailmas. Aga me ei õpeta neid ainult märkama head/ halba, vaid me soovime, et nad seda, mis nende meelest ei ole hea või ei toimi nii nagu peaks, mõjutaksid. Mõjutaksid selliselt, et lõpptulemus oleks positiivne, tulevikku edasiviiv. Ja lõpuks, kui mõjutamine ei ole andnud tulemust, soovime, et me lapsed oskaksid ebasobivat vajadusel muuta – muuta vastuvõetavaks ühiskonnale.